Добро пожаловать в интернет-магазин модной одежды Salonfos.ru
Выбирайте из каталога вещи для себя, родных и близких.

tõnu õnnepalu paradiis

купить не дорого в нашем интернет магазине:
Tõnu Õnnepalu Paradiis tõnu õnnepalu paradiis Tõnu Õnnepalu Paradiis tõnu õnnepalu paradiis

Tõnu Õnnepalu Paradiis

Paradiis on üks koht ja üks aeg. Koht – väike küla Hiiumaa läänerannikul metsa ja mere vahel, aeg – põhiliselt 1980. aastate lõpp. See aeg ja see koht jõuavad meieni kirjadena autorilt. Realistlikus, aga samas piibellik-müütilises laadis jutustavad need pihtimuslikud kirjad korraga autori enda, ühe küla ja seal elanud inimeste lugu. Tõnu Õnnepalu maalib oma uues raamatus värvikaid pilte selle kauge ja üksildase paiga loodusest ja aastaaegadest, Paradiisi põliselanike veel tükati väga arhailisest elust, ning samas ka sellest lõbusast ajast 20 aastat tagasi, kui Eestisse tuli vabadus. Raamatut ilmestavad omaaegsed mustvalged fotod ja Paradiisi kaart.

Tõnu Õnnepalu Flandria päevik tõnu õnnepalu paradiis Tõnu Õnnepalu Flandria päevik tõnu õnnepalu paradiis

Tõnu Õnnepalu Flandria päevik

Kirjanik Tõnu Õnnepalu veetis 2007. aasta sügisel kuu aega Brüsseli lähedal Flandrias vanas majas, kus mõned toad olid mõeldud külalistubadeks kirjanikele. Käesolev raamat ongi seal kirjutatud, kuid Õnnepalu ei kirjuta sugugi ainult Flandriast, kuigi ka sellest maast, selle keelest, ajaloost ja kirjanike maja lähimast ümbrusest saab nii mõndagi teada. Õnnepalu mõtiskleb mineviku ja oleviku, maa-ja linnaelu, Eesti ja Euroopa, üksinduse ja suhtlemise, kirjanduse ja elu üle. Ta vaatab looduse muutumist oma lähemas ümbruses ja kirjeldab seda väga haaravalt. Tõnu Õnnepalu on üks neid Eesti kirjanikke, kelle mõtisklusi on tõepoolest huvitav lugeda, tema keel on väga ilus, loomulik ja voolav, ta mõttekäigud on haaravad ja teadmised laialdased. Raamat, mis pakub tõelist lugemismõnu ja ka ajendit järelemõtlemiseks.

Tõnu Õnnepalu Ainus armastus tõnu õnnepalu paradiis Tõnu Õnnepalu Ainus armastus tõnu õnnepalu paradiis

Tõnu Õnnepalu Ainus armastus

Tõnu Õnnepalu uus raamat koondab valiku kirjandusele pühendatud esseedest, mis on kirjutatud aastatel 1992–2011. Kahekümne kolmest esseest (millest kaks on varem ilmumata) koosnev kogumik moodustab omamoodi väikese kirjandus- ja mõtteloo, pajatades korraga nii ühe inimese kirjandus- ja elunägemise arengust kahekümne aasta jooksul kui ka kogu (eesti) kirjanduses ja ühiskonnaski toimunud muutustest. Teiste seas sisaldab kogumik pikemaid käsitlusi Betti Alveri, Aleksander Suumani, Viivi Luige, Peeter Sauteri, nagu ka Franēois Mauriaci, Michel Houellebecqi ja Jonathan Littelli loomingust.

Tõnu Õnnepalu Kevad ja suvi ja tõnu õnnepalu paradiis Tõnu Õnnepalu Kevad ja suvi ja tõnu õnnepalu paradiis

Tõnu Õnnepalu Kevad ja suvi ja

Tõnu Õnnepalu luulevormis päevik on kirjutatud 2008. aastal, peamiselt Järvamaal Esnas. „Üks aasta! See on ju nii pikk aeg. Teha midagi (ja sealjuures mitte rutiinset) üks aasta järjekindlalt iga päev, minu jaoks oli see põnev ülesanne. Tõsi, mõni päev ikka jäi viimaks vahele ka. Ja tagantjärgi ma täitma ei hakanud. Sest päevik on päevik, mitte mälestused. Kuigi: ka päevik on mälestused, sest ka see, mis toimus praegu, toimus. Minevikus. Aga siiski: on suur vahe, kas meenutada tänast päeva täna õhtul või homme hommikul. Öö jääb vahele. Ja hommik on õhtust targem. Aga see on üks teine tarkus kui saab olla luuletaja tarkus. Ja mida me siis luulest õieti otsime, tarkust, vahetust, elu?“

Anton Nigov Harjutused tõnu õnnepalu paradiis Anton Nigov Harjutused tõnu õnnepalu paradiis

Anton Nigov Harjutused

Anton Nigov ei ole pseudonüüm. See on minu nimi. Nagu Gustave Flaubert öelda suvatses: Emma Bovary, c'est moi. Mina ütlen: Anton Nigov olen mina. Aga mitte nii nagu Flaubert. Madame Bovary oli kangelane (-lanna, mõistagi), Monsieur Nogov on autor. Viibides Tõnu Õnnepalu nime all Pariisis ja juhatades sealset Eesti Instituuti, pani ta ühtlasi kirja need märkmed. Neis on kõik tõsi.

Tõnu Õnnepalu Mandala tõnu õnnepalu paradiis Tõnu Õnnepalu Mandala tõnu õnnepalu paradiis

Tõnu Õnnepalu Mandala

Kui kirjanik kolib Kollasesse majja, leiab ta eest kaks musta kassi. Õieti vastu kirjaniku tahtmist saavad neist tema elu ja üldse inimelu lõbusad peeglid. Nende loo jutustamine viib aina uute lugude juurde, mis põimuvad ja moodustavadki lõpuks “Mandala” mustri. Seal on oma koht nii kassidel kui nende peremehel, aga ka väikesel poisil Joosepil, vana mõisa ammukadunud rahval ning selle uutel asukatel… Kõik nad (vähemalt inimesed, kui ka mitte kassid) on otsinud ja otsivad oma õnne valemit. Mõnikord see tundub ju nii käegakatsutav ja lihtne, just nagu Ladhaki munkade värviline liivajoonis…

Tõnu Õnnepalu Klaasveranda tõnu õnnepalu paradiis Tõnu Õnnepalu Klaasveranda tõnu õnnepalu paradiis

Tõnu Õnnepalu Klaasveranda

XX sajand, selle lootusrikas koidik, aasta 1910, von Grünewaldtide Orrisaare (Esna) mõisa klaasverandal. Kõik on alles nii, nagu ikka on olnud, kõik uus on alles õhus, kõik alles loodavad sellest kõigest midagi, eriti muidugi noored, nagu Freifraulein Lisi von G. Tema elu peab tingimata tulema hoopis teistsugune kui see, mida elavad tema ema ja isa! Ja tulebki. Ainult muidugi ei oska preili von G. seal verandal oma aednikupoisist unistades arvatagi, kui teistsugune see tuleb. Tema elu, ja kõigi nende inimeste, kes selle sajandi läbi peavad tegema. Ta elab 103-aastaseks. Ta saab näha kõige selle kadu. Olla õnnelik? Jah, kindlasti. Kindlaminigi kui Neo, tema vanim poeg, ainus, kes sõjast eluga pääseb, ja kes oskab sellest kõigest tunda veel vaid väsimust.

Marek Kahro Päikseta paradiis tõnu õnnepalu paradiis Marek Kahro Päikseta paradiis tõnu õnnepalu paradiis

Marek Kahro Päikseta paradiis

Uku Ratt vihkas juute, vabamüürlasi, sante, venelasi, neegreid, muhameedlasi, hiinlasi ja sotsialiste – kõige enam aga homosid. Ta olevat kunagi ühe kaheksateistaastase homopoisi auto peale võtnud, oma garaaži viinud ja seal kõvasti „töödelnud”. Viimaks olevat ta sinikalisele poisile harjavarre pärakusse torganud. Marek Kahro romaan „Päikseta paradiis” on ilukirjanduslik sissevaade homoseksuaalsesse subkultuuri. Raamatu tegevus leiab aset Tartu ülikoolis, Supilinnas, Zavoodis ja muudes Tartuga seotud tuntud paikades. Kahro eelmine romaan „Kaljud ja kameeleonid” saavutas kirjastuse Tänapäev 2010. aasta romaanivõistlusel III koha.

Indrek Koff Kirju koer tõnu õnnepalu paradiis Indrek Koff Kirju koer tõnu õnnepalu paradiis

Indrek Koff Kirju koer

Ilus kirju koer võidakse kõige julmemal viisil ära süüa. Rebane võib olla nii väsinud ja kurb, et ei taha enam eladagi, aga siis võib ta suures hämaras metsas ootamatult kuulda, kuidas teda hõikab tema sõber Teine Rebane, ja saada rõõmsaks tagasi. Pisike kollane lind võib suures lennutuhinas kogemata puuksu teha ja sellega teised linnud nii kõvasti naerma ajada, et need äärepealt taevast alla kukuvad! Leopardi nimi võib olla Tõnu ja ta võib töötada poole kohaga fotostuudios modellina. Ahne jänes võib täitsa ilma karistuseta jääda… Ja pisikese karu, keda ähvardab hirmus uppumissurm suure külma mere põhjas, võib viimasel hetkel päästa suur kala. Kõik võib olla!

Kati Lumiste Minu Ibiza tõnu õnnepalu paradiis Kati Lumiste Minu Ibiza tõnu õnnepalu paradiis

Kati Lumiste Minu Ibiza

Ibiza on Hiiumaa suurune maalapp keset Vahemerd, mida mulle reklaamiti kui kohta, kus 60% elanikkonnast on seksuaalse hälbega või narkomaanid. Ibizal on Euroopa suurimad diskoteegid, siin lokkab narkoäri ja vabameelsus. Mõne jaoks põrgu, teise jaoks paradiis. Ibizal on aga ka varjatud pool, kirgas kargus, mis avaldub eriti selgelt siis, kui hooaeg on läbi ja turistid ära lähevad. Ibizal otsivad ennast ja kadunud aegu hipid-lillelapsed ning teised armastusse ja vabadusse uskujad. „Minu Ibiza“ pole vaid lust ja lillepidu, on ka valu ja haiget saamist nagu päris elus ikka. Selle raamatu siduv aines ja selgroog on mu kirju elu. Tung minna, olla teel, avastada ennast ja oma identiteeti mujal. Minna üksi, häälega. Minna väikese lapsega. Armastuse otsimine, vaimustuse leidmine.

Джон Ле Карре Öine administraator tõnu õnnepalu paradiis Джон Ле Карре Öine administraator tõnu õnnepalu paradiis

Джон Ле Карре Öine administraator

John le Carré põnevusromaan „Öine administraator“ viib lugeja imepärasesse maailma, kus üksainus vale sõna võib maksta elu, mis võetakse võikal kombel. Nõukogude Liidu lagunemise järel särama löönud globaalse haardega Ladina-Ameerika narkokartellid ja samaväärsed kuritegelikud võrgustikud Ameerikas ja Euroopas ei kõhkle, kui mängus on nende maapealne paradiis. Külma sõja lõppemine lõi enneolematud võimalused relvaäriks, mida tõttab ära kasutama ka võluvate maneeridega, kuid halastamatu Inglise härrasmees Richard Onslow Roper. Tema teele satub aga hoopis teistsuguste tõekspidamistega noor mees, endine Briti armee sõdur Jonathan Pine, kes töötab nüüd öise administraatorina ühes väärikas Zürichi hotellis. Pine on valmis aitama briti agente, et Roper tabada. Kuid kõik pole siin päris must-valge. Kõigil on tunded, isegi kõige kõvemast puust mänguritel kummalgi pool mõttelist rindejoont. Noor Jonathan Pine teab seda omast käest, kui astub teele, kust tagasivaatamist ei ole.

Riina Kangur Minu Nizza. Paradiis käeulatuses tõnu õnnepalu paradiis Riina Kangur Minu Nizza. Paradiis käeulatuses tõnu õnnepalu paradiis

Riina Kangur Minu Nizza. Paradiis käeulatuses

Ka aastates naisest võib tänapäeval saada majanduspõgenik. Just selleks ma 2011. aastal saingi, kui olin sunnitud varju otsima imekaunilt Lõuna-Prantsusmaalt. Loo iroonia seisneb selles, et olen alati unistanud elada seal, keset lillakassiniseid lavendlivälju ning ajaloost pungil soojas õhus, kuid esimesed kuud Nizzas olid kõike muud kui paradiislikud. Ent pole halba ilma heata: elu viis mind kokku huvitavate inimestega ning eakate nizzalaste nostalgilised pajatused bella Nissa'st aitasid mul leppida oma uue koduga araabia küla keskel. Mu lemmikpaikadeks said Gourdon, kus võib hinge ja näpuotstega taevast puudutada, ning Laghet, kus siiani imed sünnivad. Muidugi tegin tutvust ka kuulsa Prantsuse bürokraatiaga, mis võib juuksed halliks ajada ja meelemõistuse röövida… ning poliitikaga, põhiliselt oma päästja ja armsama silmade kaudu. Tal on isegi väljend Prantsuse korrumpeerunud õigussüsteemi kohta: ainult mõned advokaadid tunnevad seadust, enamik tunneb kohtunikke.

Andrus Kivirähk Liblikas tõnu õnnepalu paradiis Andrus Kivirähk Liblikas tõnu õnnepalu paradiis

Andrus Kivirähk Liblikas

Andrus Kivirähki romaan Eesti teatrielust 20. sajandi algul ja rahvusteatri „Estonia“ sünnist. Romaani üheks keskseks tegelaseks on noor näitleja ja tantsija Erika Tetzky, kes tegi tähelennu teatritaevasse, kuid see katkes ta varase surma tõttu. Kivirähki romaan on ühtaegu kurb ja naljakas ning ülistab kunsti ja teatrit, näidates, et just nende kaudu on võimalik ületada surma. 2013. aasta sügishooajal esietendub Rahvusooperis Estonia ka romaani põhjal valminud Tõnu Kõrvitsa samanimeline ooper. „Kivirähk on tabanud midagi olulist meie teatriloost. Midagi just sellest tabamatust hingusest, mis üht teatriajastut kandnud. Üks aeg saab ümber, asjaarmastajate, Suurte Diletantide ja ebakindlalt boheemliku, kuid ehtsa mängurõõmu aeg. Alustajate aeg.“ Lea Tormis, Eesti Päevaleht

Kathryn Bonella Hotell K tõnu õnnepalu paradiis Kathryn Bonella Hotell K tõnu õnnepalu paradiis

Kathryn Bonella Hotell K

Tere tulemast puhkusemeka Bali kurikuulsaimasse vanglasse, mille naljatlev hüüdnimi on hotell Kerobokan või K hotell. Selle seinte taga laiub paradiis – sädelev ookean, surfirannad ja palmid -, seespool aga valitseb hämar, veider ja hirmutav allilm täis seksi, uimasteid ja vägivalda. K hotellis on viibinud erinevaid traagilisi ja kurikuulsaid kujusid: moslemitest pommiterroristid, Bali kuningas, Gordon Ramsay vend, hulk surfareid ning õnnetuid turiste. See paik on justkui ÜRO: siin on inglasi, itaallasi, brasiillasi, sakslasi, prantslasi, austraallasi, šotlasi, mehhiklasi jpt rahvusi, kõik surutud kokku räpsatesse kongidesse. Pisisulid ja uimastitarvitajad jagavad kongi mõrvarite, vägistajate ja maffiajõukude liikmetega, paadunud uimastiärikad magavad kõrvuti turistidega, kelle puhkus muutus põrguks vaid ühe ecstasy-tableti tõttu. "Hotell K" toob päevavalgele šokeerivad lood ohjeldamatust uimastitarbimisest, enesetapuks maskeeritud mõrvadest, seksiorgiatest, mida korrumpeerunud valvurid organiseerivad jõukamatele vangidele, ja paljust muust.

Thomas Salumets Kujuneda sunnita. Mõistmaks Jaan Kaplinskit tõnu õnnepalu paradiis Thomas Salumets Kujuneda sunnita. Mõistmaks Jaan Kaplinskit tõnu õnnepalu paradiis

Thomas Salumets Kujuneda sunnita. Mõistmaks Jaan Kaplinskit

Monograafias „Kujuneda sunnita. Mõistmaks Jaan Kaplinskit” vaatleb kirjandusteadlane Thomas Salumets nii avaldamata kui ka avaldatud allikaid kasutades Jaan Kaplinski elu ja loomingut, tema kujunemist inimese ja kirjanikuna, elu- ja loomingufilosoofiat ja ühendab selle kõik tervikuks „sunnita kujunemise” mõiste kui Kaplinski mõtteviisi läbiva tunnusjoone abil. Raamatu esmane eesmärk on sillutada teed Kaplinski sisemaastiku juurde, ent pilk heidetakse ka sellele keerukale kultuurilisele ja poliitilisele ümbrusele, kus Kaplinski sündis ja kasvas. Autor valgustab sel moel Kaplinski käitumise vähem nähtavaid dimensioone ja jälgib mõningaid tema kõige tähtsamaid inimsuhteid, valikuid ja huvisid nii isiklikus kui ka avalikus elus. Thomas Salumets on eesti päritolu kanada kirjandusteadlane, Vancouveri Briti Columbia ülikooli kirjandusprofessor. Ta on olnud Balti Uuringute Edendamise ühingu esimees ja ajakirja Journal of Baltic Studies peatoimetaja. 2015. aasta maikuus valiti Salumets TÜ audoktoriks. Oma teadusuuringutes on Salumets tegelenud Liivimaaga seotud saksa autorite F.M. Klingeri ja J.M.R. Lenzi loominguga, oma õppetöös ja kirjutistes on ta järjepidevalt tutvustanud eesti kirjandust, nt J. Krossi, V. Luige, T. Õnnepalu, U. Masingu, S. Oksaneni jt loomingut.

Kathleen Tessaro Haruldased esemed tõnu õnnepalu paradiis Kathleen Tessaro Haruldased esemed tõnu õnnepalu paradiis

Kathleen Tessaro Haruldased esemed

Kathleen Tessaro, New York Timesi menuki „Lõhnakoguja“ autori uue kaasahaarava ajaloolise romaani „Haruldased esemed“ peategelasteks on kaks väga erinevat sõbrannat, keda ühendab ohtlik saladus. Maeve Fanning on Bostoni iiri immigrant, kes elab koos lesest emaga linna vaesemas piirkonnas North Endis. Nutikas ja südikas punapea on otsustanud keerulistest oludest kiuste välja rabeleda, ent kahjuks on Maeve’il paar ohtlikku nõrkust – juhusuhted võõraste meestega ja alkohol –, mis viivad ta õige pea peadpööritavale allakäiguteele. Kui pinged viimaks üle pea kasvavad, leiab Maeve end vaimuhaiglast, kus ta kohtub salapärase noore naisega, kes just nagu temagi ei suuda ega tahagi varjata vabaduseiha, mida 1930. aastatel daamidele sobimatuks peetakse. Haiglast välja pääsenud, otsustab Maeve alustada puhtalt lehelt. Ta saab tööd omapärases antiigipoes, mille klientideks on Bostoni kõige varakamad ja eriskummalisemad kollektsionäärid. Poeke on kui salapäraste ja haruldaste esemete paradiis, mis annab Maeve’ile võimaluse piiluda Ameerika seltskondliku koorekihi maailma. Van der Laaride perekonna häärberisse üht hinnalist saadetist kohale viies põrkab ta kokku kaunitarist seltskonnadaami Diana Van der Laariga – ja tunneb temas ära haiglas kohatud tüdruku. Suhtlus võluva, ent vaimselt ebastabiilse Diana ja tema kütkestava venna Jamesiga seob Maeve’i aina tugevamini Van der Laaride perekonnaga ning tõmbab ta maailma, mis on täis moraalitust, pettusi ja reetmist. Perekonna jõukusest lummatud ja oma mineviku eest põgeneda üritav Maeve on sunnitud vaatama otsa oma sügavamatele saladustele ja jõudma otsusele, kui kaugele ta on valmis uue elu nimel minema.

Страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15